Kas Wikipedia kasutamine lõputöös on tõesti keelatud?

„Aga Wikipediat ju lõputöös kasutada ei tohi?“

Seda lauset on kuulnud ilmselt peaaegu iga üliõpilane.

Mõnikord esitatakse seda lausa absoluutse reeglina: Wikipedia on keelatud. Punkt.

Tegelikkus on veidi nüansirikkam.

Wikipedia lugemine lõputöö kirjutamise ajal ei ole iseenesest probleem. Vastupidi – sellest võib olla päris palju kasu. Probleem tekib siis, kui Wikipediast saab sinu lõputöö oluline teadusallikas olukorras, kus sama informatsiooni jaoks oleks võimalik kasutada märksa tugevamat alg- või teadusallikat.

Kõige olulisem küsimus ei ole seega:

„Kas Wikipedia on keelatud?“

Palju parem küsimus on:

„Miks ma peaksin sellele väitele viitama Wikipediale?“

Wikipedia pole tavaliselt koht, kust teadmine pärineb

Wikipedia artiklit lugedes tasub vaadata lehekülje alaossa.

Seal võib olla kümneid või isegi sadu viiteid teadusartiklitele, raamatutele, ametlikele raportitele, seadustele, statistikale, ajakirjandusallikatele ja teistele veebilehtedele.

See näitab Wikipedia olemust üsna hästi.

Wikipedia artikli autor ei ole enamasti ise läbi viinud uuringut, mille tulemust sa sealt loed. Wikipedia koondab ja refereerib mujalt pärinevat informatsiooni.

Oletame näiteks, et Wikipedia artiklis on kirjas:

„Haigus X mõjutab ligikaudu 10% elanikkonnast.“

Selle väite järel on viide mõnele Maailma Terviseorganisatsiooni raportile või teadusartiklile.

Kumba oleks mõistlik lõputöös kasutada?

Kas:

Wikipedia, 2026

või raportit või teadusartiklit, kust see 10% tegelikult pärineb?

Enamasti loomulikult teist varianti.

Saad kasutada allikat, kus autorid selgitavad, kust andmed pärinevad, kuidas need koguti, millist populatsiooni uuriti, millal uuring tehti ja millised olid selle piirangud.

Wikipedia artiklis näed sageli ainult lõpptulemust.

Wikipedia võib olla teeviit, mitte sihtkoht

Wikipedia üks paremaid kasutusviise lõputöö koostamisel on hoopis selline:

Wikipedia → viited → originaalallikas → lõputöö

Mitte:

Wikipedia → lõputöö

Cornell University Library soovitabki Wikipediat ja teisi veebiallikaid kasutada uurimistöö alustamiseks, mitte sinna pidama jääda. Wikipedia võib aidata leida näiteks teemaga seotud märksõnu, mõisteid ja kirjandust, mille kaudu teadusotsingut jätkata.

See võib olla eriti kasulik siis, kui alustad teemaga, millest tead veel vähe.

Oletame, et sinu lõputöö käsitleb mõistet, millega sa pole varem kokku puutunud. Wikipedia artikkel võib mõne minutiga anda esmase pildi:

• mida see mõiste tähendab;
• millised teooriad või autorid on sellega seotud;
• milliseid termineid inglise keeles kasutatakse;
• millised on valdkonna olulisemad sündmused või käsitlused;
• millistele raamatutele ja artiklitele Wikipedia viitab.

Seejärel saad nende märksõnade ja autoritega minna näiteks Google Scholarisse, PubMedi, ScienceDirecti, EBSCOhosti või oma kõrgkooli raamatukogu andmebaasidesse.

Wikipedia tegi oma töö ära.

Nüüd mine edasi.

Aga kas Wikipediale üldse võib viidata?

Siin tuleb eristada kahte asja.

Esiteks võib sinu kõrgkoolil, instituudil või konkreetsel õppekaval olla allikate kasutamise kohta oma nõue. Neid tuleb alati järgida.

Näiteks TalTechi lõputöö kirjutajale mõeldud soovitustes on Wikipedia toodud välja internetiallika näitena, mida ei peeta eriti usaldusväärseks – muu hulgas seetõttu, et autorlus võib olla ebaselge ning informatsiooni kontrollitavus probleemsem. Juhend möönab samas, et internetiallikate kasutamiseks võivad teatud olukordades olla põhjendatud erandid.

Teiseks ei ole kõik uurimisteemad ühesugused.

Kui sinu uurimisobjekt ongi Wikipedia, siis võib Wikipedia loomulikult olla esmane uurimismaterjal.

Näiteks võib uurida:

• kuidas Wikipedia artiklid mõnda ajaloolist sündmust käsitlevad;
• kuidas sama teemat kirjeldatakse eri keelte Wikipediates;
• kuidas artikli sisu on aastate jooksul muutunud;
• millist infot mingis Wikipedia artiklis esitatakse.

Sellisel juhul ei kasuta sa Wikipediat selleks, et tõestada Wikipedias kirjeldatud väite tõesust. Sa uurid Wikipediat ennast.

See on hoopis teine olukord.

„Aga Wikipedias oli kõik õigesti.“

Võib-olla oligi.

Wikipedia probleem ei ole selles, et seal oleks tingimata kõik vale.

Paljud Wikipedia artiklid on väga põhjalikud ja hästi viidatud. Mõne populaarse või teadusliku teema artikkel võib olla üllatavalt kvaliteetne.

Kuid lõputöös ei piisa küsimusest:

„Kas see tekst tundub õige?“

Akadeemilise allika puhul tuleb küsida ka:

Kes selle kirjutas?
Millal?
Milliste andmete põhjal?
Kus see avaldati?
Kas tegemist on teadusallikaga?
Kas materjal on eelretsenseeritud?
Kas mul on võimalik väidet algallikast kontrollida?

Tartu Ülikooli akadeemilise kirjutamise materjalides rõhutatakse samuti, et allikate kasutamine peab näitama oskust erialases kirjanduses orienteeruda ning olemasoleva teaduskirjanduse põhjal uusi seoseid ja teadmisi luua. Veebientsüklopeediad on seal küll üks allikaliik, kuid allika sobivus sõltub sellest, milleks seda kasutatakse.

Lõputöö puhul oodatakse üldjuhul midagi enamat kui lihtsalt kergesti leitava veebiteksti refereerimist.

Veel üks probleem: sa ei tea Wikipediast alati piisavalt konteksti

Võtame sama näite:

„10% inimestest kogeb nähtust X.“

See number võib tunduda väga konkreetne.

Aga teadusartiklit avades võid avastada, et:

• uuring tehti ainult Ameerika Ühendriikides;
• uuringus osalesid ainult 18–25-aastased;
• andmed koguti 2007. aastal;
• valim oli ainult 130 inimest;
• 10% puudutas tegelikult ühte konkreetset alamrühma;
• uuringu autorid ise rõhutasid tulemuse suurt ebakindlust.

Wikipedia ühte lausesse ei pruugi kogu see kontekst mahtuda.

Lõputöös võib see kontekst aga olla väga oluline.

Seetõttu on algallikani jõudmine vajalik mitte ainult „akadeemilisema“ viite saamiseks. Originaalallika lugemine võimaldab kontrollida, kas Wikipedia või mõni teine vahendav allikas üldse tõlgendas tulemust õigesti ja kas seda tulemust saab sinu töös sellisel kujul kasutada.

Ära aja segamini „originaalallikat“ ja „esmast allikat“

Siin tasub teha üks oluline täpsustus.

Kui räägime soovitusest minna Wikipedia viitest „originaalallika“ juurde, ei tähenda see tingimata, et lõputöös tuleks alati kasutada ainult esmaseid ehk primaarseid allikaid.

Need pole päris sama asi.

Näiteks võib Wikipedia mõne mõiste definitsiooni juures viidata väga heale teaduslikule ülevaateartiklile. Sel juhul võib just see ülevaateartikkel olla sinu lõputöö jaoks suurepärane allikas, kuigi tegemist ei ole esmase empiirilise uuringuga.

Mõte on selles, et kui Wikipedia refereerib Smithi jt 2024. aasta artiklit, siis võimaluse korral loe Smithi jt artiklit, mitte ära refereeri Smithi tulemusi Wikipedia kaudu.

Akadeemilises kirjutamises on hea üldpõhimõte jõuda väite tegeliku allikani. Näiteks Tartu Ülikooli zooloogia lõputööde juhend ütleb teiste autorite tulemuste ja seisukohtade esitamise kohta otseselt, et viidata tuleb algallikale.

Wikipedia viidete loetelu võib olla kullakaevandus

Siin muutub Wikipedia lõputöö kirjutaja jaoks päriselt kasulikuks.

Kui leiad hea ja põhjaliku Wikipedia artikli, ära vaata ainult selle teksti.

Vaata viiteid.

Sealt võib leida:

• teadusartikleid;
• raamatuid;
• ülevaateartikleid;
• ametlikke aruandeid;
• statistikat;
• rahvusvaheliste organisatsioonide materjale;
• ajaloolisi dokumente.

Mõni neist võib olla sinu lõputöö jaoks palju väärtuslikum kui Wikipedia artikkel ise.

Põhimõtteliselt on Wikipedia sinu eest osa esialgsest otsingust juba ära teinud.

Aga siin on veel üks oluline samm: ära eelda automaatselt, et iga Wikipedias olev viide on hea teadusallikas.

Ka need tuleb üle vaadata.

Wikipedia võib viidata teadusartiklile, aga samas ka ajalehele, ettevõtte veebilehele, blogile või muule materjalile. Seega tuleb iga leitud allika sobivust hinnata eraldi.

Sama põhimõte kehtib tegelikult palju laiemalt kui Wikipedia puhul

Wikipedia ei ole siin midagi täiesti erandlikku.

Sama viga tehakse näiteks siis, kui üliõpilane leiab mõne veebilehe, kus on kirjas:

„WHO andmetel…“

ja viitab oma lõputöös sellele veebilehele.

Kui väide pärineb WHO-lt, siis miks mitte otsida üles WHO materjal?

Või kui mõnes õpikus kirjutatakse:

„Smith jt (2021) leidsid, et…“

ning just see uuring on sinu argumentatsiooni jaoks oluline, võib olla mõistlik Smithi jt artikkel üles otsida ja kontrollida, mida nad tegelikult leidsid.

Hea lõputöö üks oluline oskus ongi allikaahela tagasi jälitamine.

Mitte rahulduda kohaga, kus sa väidet esimest korda nägid, vaid küsida:

Kust see info tegelikult pärineb?

Wikipedia võib sind isegi kiiremini paremate allikateni viia

Seetõttu pole mõtet teha nägu, et lõputöö kirjutamise ajal ei tohiks Wikipedia lehte isegi avada.

Võid küll.

Kui alustad täiesti tundmatu teemaga, võib viis minutit Wikipedias anda sulle märksõnad, autorid ja mõisted, mille leidmiseks kuluks muidu oluliselt rohkem aega.

Probleem tekib alles siis, kui viis minutit Wikipedias asendab teaduskirjanduse otsingu.

Hea tööprotsess võiks välja näha näiteks nii:

1. Loe Wikipediast teemast esmase ülevaate saamiseks.

2. Pane kirja olulised ingliskeelsed terminid ja autorid.

3. Vaata Wikipedia viidete loendit.

4. Leia sealt potentsiaalselt sobivad algallikad.

5. Otsi sama teemat teadusandmebaasidest.

6. Ava ja loe tegelikud teadusartiklid, raportid või raamatud.

7. Viita lõputöös neile allikatele, mida sa päriselt kasutasid.

See on hoopis teine asi kui Wikipedia teksti kopeerimine või parafraseerimine ja selle lõppu „Wikipedia“ kirjutamine.

Rusikareegel: kui saad Wikipedia asemel kasutada paremat allikat, kasuta paremat allikat

Wikipedia ei pea olema vaenlane.

See võib olla kaart, mis aitab sul õigesse kohta jõuda.

Aga kaardilt ei tasu võtta vett ainult sellepärast, et sinna on järv joonistatud.

Kui Wikipedias on väide ja selle kõrval viide heale teadusartiklile, ava artikkel.

Kui seal viidatakse WHO raportile, ava raport.

Kui seal on statistika, otsi statistika algne avaldaja.

Kui seal nimetatakse olulist teooriat ja selle autorit, otsi üles teadusartiklid või raamatud, milles seda teooriat käsitletakse.

Wikipedia võib olla sinu otsingu algus.

Lõputöö allikate otsing ei tohiks aga seal lõppeda.