Lõputöö kirjutamisele läheb liiga palju aega? Viis põhjust, miks töö sageli toppama jääb

Sügisel võib tunduda lõputöö tähtaeg, mis tavaliselt on aprillis-mais, väga kaugel. Sa tead, et sul on veel 8-9 kuud aega enne kui töö peab kaante vahel. Kui oled juba teema ka valinud ja juhendaja on olemas, siis on üsna loogiline, et tunned, et aega on palju ja küll jõuab kirjutada.

Siis möödub nädal. Seejärel teine. Varsti on läinud kuu. Siis võib-olla alustad, hakkad otsima kirjandust, proovid teha märkmeid ja midagi kokku kirjutada. Aeg läheb ja liiga palju sa lõputöösse süveneda ei jõua – teha on palju muudki. Varsti tunned, et hakkavad juba jõulud tulema, aga töö on üsna vähe edenenud.

Miks see nii juhtub. Siin on seitse väga levinud põhjust, miks lõputöö kirjutamine toppama jääb ning aeg muudkui läheb ja läheb.

1. Puudub kindel ajaplaan ja tegevuskava

Sa ei tea, mida ja millal sa tegema pead. Sul ei ole kindlat tegevuskava, puudub ka ettekujutus, kui palju aega erinevate tegevuste peale kuluda võiks. Sa ei ole lõputöö kirjutamise protsessi läbi mõelnud, ei tea, kust alustada. Kogu asi tundub korraga ülejõukäiv ja sa lükkad lõputööga tegelemist pidevalt edasi. Sa otsid koguaeg vabandusi, miks täna sellega mitte tegeleda.

2. Teema on liiga lai

Oled valinud enda jaoks huvitava teema, tahaksid seda iga nurga alt uurida, selle kohta kõike kirjutada. Teemat valides oled mõelnud, et kui lõputöö kirjutamiseks läheb, siis võtad kogu valdkonna tõsiselt ette, lähed sellega igati süvitsi.

Mida laiem on teema, seda rohkem tuleb lugeda, seda rohkem tekib võimalikke uurimissuundi ning seda raskem on otsustada, mida töösse võtta ja mida välja jätta. Kui teema on väga lai, siis on sul raske üldse aru saada, kas mõni töö osa on piisav. Näiteks, kas kirjanduse ülevaade sisaldab seda, mida vaja. Kirjutamise käigus läheb töö maht aina suuremaks ja üha-enam ja enam märkad, et nii palju on veel teha. Tekkib täielik masendus.

Hea lõputöö ei pea käsitlema kõike. Selle asemel on oluline, et uuritav probleem oleks piisavalt konkreetne ja töö vastaks püstitatud eesmärgile. Täpselt piiritletud ja kitsas teema annab üliõpilastöös tavaliselt palju parema tulemuse kui laialivalguv teema.

3. Alustamist lükatakse pidevalt edasi

„Homme hakkan kirjutama.“ See mõte on ilmselt tuttav väga paljudele tudengitele.

Probleem on selles, et lõputöö tundub suure ja ebamäärase ülesandena. Kui mõelda korraga kogu tööle – teooria, metoodika, uuring, tulemused, arutelu, vormistamine ja kaitsmine –, võib alustamine tunduda ebameeldivalt raske.

Sa loodad pidevalt, et sul on homme lõputöö kirjutamiseks palju aega ja „õige“ tunne. Homme kindlasti töö lausa lendab, aga no täna ei tuleks nagunii midagi välja. Aga kui homne päeva kätte jõuab, siis kordub sama tunne.

Tegelikult ei pea lõputöö kirjutamiseks tekkima erilist motivatsiooni ega inspiratsiooni. Töö hakkab enamasti edenema siis, kui sa lihtsalt hakkad otsast pihta.

4. Püüad esimese korraga kirjutada perfektset teksti

Mõni tudeng kulutab ühe lõigu kirjutamisele terve õhtu, sest iga lause peab tunduma kohe akadeemiline, täpne ja lõplik. Hiljem pärast juhendaja tagasiside saamist selgub, et seda lõiku ei olnud üldse vaja, või on vaja seda oluliselt ümber teha ning esialgsest sõnastusest ei jää midagi alles.

Perfektsionism võib lõputöö kirjutamist väga tugevalt aeglustada. Probleem on selles, et lõputöö tekst muutub kirjutamise käigus nagunii. Peatükke täiendatakse, lõike tõstetakse ümber, mõni osa kustutatakse ja mõni argument muutub pärast uute allikate leidmist.

Alguses on olulisem lihtsalt tekst kirja saada. Tekst, mis annab edasi sinu mõtte ja millest on võimalik aru saada, aga ei enamat. Nii saad tööga liikuma. Viimistleda jõuad hiljem. Isegi kui ei jõua viimistleda, siis halva sõnastusega lõputöö on parem kui kirjutamata lõputöö. Halb sõnastus üldjuhul ei too kaasa töö läbikukkumist ning hinnetki mõjutab see väga vähe (võrreldes muude asjadega).

5. Sa jääd liiga kaua allikaid otsima ja lugema

Kirjanduse otsimine võib tekitada petliku tunde, et töö edeneb. Sa otsid ja loed, avad kümneid erinevaid artikleid, laed PDF-faile oma arvutisse. Aga lõputöö tekst ei edene. Sul on sada läbisirvitud allikat, aga oled suutnud kirjutada vaid paar lehekülge lõputöö teksti.

Teaduskirjandus on praktiliselt lõputu. Peaaegu alati on võimalik leida veel üks artikkel, veel üks uuring või veel üks teooria.

Seetõttu peab mingil hetkel tegema otsuse, et olemasolevast materjalist piisab kirjutamise alustamiseks. Vajadusel saab allikaid hiljem juurde otsida.

Lõputöö eesmärk ei ole näidata, et oled lugenud kõike, mis sel teemal kunagi kirjutatud on.

Lõputöö ei pea võtma kogu sinu elu

Lõputöö kirjutamisel on lihtne sattuda mõtteviisi, et mida rohkem aega tööle kulutada, seda parem tulemus tuleb.

Tegelikult ei ole ajakulu ja lõputöö kvaliteet alati otseses seoses.

Palju aega võib kaduda tegevustele, mis töö lõpptulemust eriti ei paranda: lõputule allikate otsimisele, juba valmis teksti pidevale ümberkirjutamisele, ebaoluliste detailide lihvimisele või liiga keerulise uuringu planeerimisele.

Oluline on osata eristada, millised tegevused viivad lõputöö päriselt valmimisele ja millised lihtsalt kulutavad aega.

Kui lõputöö praegu seisab, tasub kõigepealt küsida endalt:

Kas probleem on tõesti selles, et ma ei oska lõputööd kirjutada – või selles, et ma üritan seda teha liiga keeruliselt?

Tahad lõputöö võimalikult väikese ajakuluga valmis saada?

Kui soovid süsteemi, kuidas lõputöö koostamist paremini planeerida, vältida ebavajalikku ajakulu ja liikuda samm-sammult valmis töö suunas, vaata Lõputöö koolitust.

Koolitus on mõeldud eelkõige tudengile, kes soovib saada oma lõputöö valmis võimalikult praktiliselt ja efektiivselt – ilma, et kogu ülejäänud elu peaks kuudeks pausile panema.

Vaata koolitust: www.loputookoolitus.ee